Vihula Mõisa park

Vihula park

Vihula Mõisa park on 19. sajandi keskpaiga vabakujuline looduspark, mille korrapärasteks pargielementideks on mõisasüdamesse viivad puiesteed ja ovaalne auhoov mõisa peahoone ees, mida ümbritsevad neli sümmeetrlilselt istutatud lehist.

Pargi puud pärinevad eri istutusperioodidest, peamiselt kolmest ajajärgust, ning vanimad puud on rohkem kui 150 aastat vanad. Pärnaaleed mõisa sissesõidul pärinevad vanimast istutusperioodist 1850-date aastate paiku, samuti on võimsad tammed, Euroopa lehised ja läänepärnad sellest ajast. Suurem osa pargist on rajatud 1880-date aastate kandis, see oli ka aeg, mil levisid parkides uued puuliigid ja sordid kaugetest maadest. 19-20. sajandi vahetuse paiku rajati tõllakuurist lääne poole jääv pargiosa, mida iseloomustavad rühmiti istutatud vene lehised. Pargis on kokku üle 75 liiki puid, neist 28 on kodumaised liigid. Park jaguneb üsnagi selgepiiriliselt kolmeks osaks - park, metsapark ja parkmets. Pargi ja metspargi pindalaks on 10 ha, parkmetsa pindalaks on 18 ha.